Millised on suuremad praktilised erinevused nende standardite vahel? Wi-Fi 6 (802.11ax) 2,4/5 GHz standard toob sisse OFDMA modulatsiooni ja andmete multipleksimise, mis tähendab, et mitu klienti saab ühel ajahetkel õhus suhelda. See on väga oluline aspekt, sest Wi-Fis peab iga paketi saatmiseks (AP või klient) tavaliselt ootama, kuni eeter on vaba (kohustuslik CSMA/CA algoritm). Seega võtab see toiming aega ja on paljude üheaegsete klientide puhul ressursimahukas. Seega võib öelda, et teatud juhtudel on Wi-Fi 6 10× kiirem juba oma protokollide tõttu. Üheaegne suhtlemine on võimalik mõlemas suunas, seega kui klientidele on vaja saata kviteeringud, saab seda teha ühe paketina.
Teine oluline Wi-Fi 6 aspekt on 2,4 GHz kasutus. Siiani oli see sagedus praktiliselt ainult Wi-Fi 4 standardi päralt, sest Wi-Fi 5 (802.11ac) on ainult 5 GHz standard. Tulemused on märgatavad eriti kodus ja kontoris: kui klient liigub 5 GHz pealt levi äärealal 2,4 GHz peale, on võrk endiselt kasutatav, kui kanalisamm ja häirefoon on sarnased – eramajades ja näiteks plekist seintega ladudes on see sageli nii. Näiteks kui teil on mobiilis lubatud Wi-Fi Calling, kus kõik kõned ja SMS-id jne lähevad üle Wi-Fi, mitte õues oleva mobiilivõrgu, siis ei märka te kuigi tihti, et kõne toimub 2,4 GHz kanali peal, sest telefoni vajadused on kõne ajal väikesed.
Häid tehnilisi aspekte on veelgi: näiteks sümboli pikkuse tõstmine 12,8 mikrosekundini. Lisaks on GI tõstetud maksimaalselt 3,2 mikrosekundini. See tõstab oluliselt multipath’i (mitme tee fadingu) taluvust ja parandab seega oluliselt siselevi kvaliteeti. Tihti ongi äärealade võrgu reaalne läbilaskvus kuni 10× suurem kui Wi-Fi 5 puhul. Kui lisada siia veel laiad kanalid, on selline kvaliteeti parandav aspekt ülioluline.
Paranenud on ka energiasääst. TWT saab tegelikult häälestada päevade peale, seega ei pea IoT-kliendid kogu aeg võrgus püsima ja nende akud püsivad kauem elus. Tegelikult muutub ka tavalise mobiiltelefoni käitumine, kui ta kodus või kontoris teeb kõik oma toimingud (Wi-Fi Calling lubatud) üle Wi-Fi.
Mis aga juhtub Wi-Fi 7 standardiga (2,4/5/6 GHz), mille kvaliteetne kasutuselevõtt on olnud väga aeglane? Kõigepealt on selles standardis kõik kolm sagedusriba; Euroopas on lubatud alumine 6 GHz-i, 500 MHz laiune spektriala. Teiseks kasutatakse kõiki sagedusi ja raadioid suhtlemiseks üheaegselt, seega tavapärast rändlust enam 2,4 pealt 5 peale ja vastupidi ei ole tarvis – kõiki kanaleid saab kasutada üheaegselt ja isegi saata infot eri suundades (dupleks).
Oluline aspekt on ka võime laialt kanalilt (näiteks 320 MHz) osa spektrist kasutusest välja lõigata – channel puncturing. See võimaldab laia kanalit edasi kasutada ka siis, kui osa sellest on häiritud.
Wi-Fi 7 puhul töötavad enamik seadmeid 2,4 ja 5 GHz peal üheaegselt. Eriti Euroopas on 5/6 GHz üheaegne töö päris suur raadiotehnika disaini väljakutse. Ainsad lineaarsed Wi-Fi-seadmed on seni turul olnud Ruckus R670/R750 klassi seadmed, millel võib isegi 5 GHz peal kahte kanalit kvaliteetselt korraga kasutada.
