Wi-Fi edastab info andmepakettidena ja need koosnevad omakorda s\u00fcmbolitest, milles iga\u00fches on mitu bitti kodeeritud. <\/p>\n\n\n\n
Modulatsioonis\u00fcmbol on k\u00f5rsagedusliku kandesageduse muutmisel tekkinud signaali faasi ja samplituudi kood, mida saab vastuv\u00f5tja p\u00e4rast uuesti bitijadaks muuta ehk demoduleerida, n\u00e4iteks 16QAM s\u00fcmbol kodeerib 4 biti igasse s\u00fcmbolisse. Seega iga s\u00fcmboli edastamise ja dekodeerimisega edastatakse 4 bitti. Sama ajaga edastab aga 1024 QAM symbol 10 bitti, ehk selline s\u00fcmbol peab olema v\u00f5imeline eristuma 1024 erineva signaali oleku suhtes. <\/p>\n\n\n\n
S\u00fcmboli tuvastamiseks lisatakse iga s\u00fcmboli ette h\u00e4\u00e4lestussignaal, mis lubab s\u00fcmboli alguse kindlaks teha. Pika s\u00fcmboli ja vajadusel pikema h\u00e4\u00e4lestuspreambulaga 802.11ax suurem leviala saavutataksegi. <\/p>\n\n\n\n
Videol on n\u00e4ha, et s\u00fcmboli pikkust on muudetud Wi-Fi 6 standardi tulekuga 3.2-lt mikrosekundilt 12.8 mikrosekundile. N\u00fc\u00fcd s\u00f5ltub modulatsioonist, kui palju infot iga s\u00fcmbol sisaldab, aga lihtne matemaatika \u00fctleb, et pikka s\u00fcmbolit ja preambulat on peegelduvas ja h\u00e4irerikkas keskkonnas lihtsam tuvastada ja ka demoduleerida, seega kaugused kasvavad oluliselt. <\/p>\n\n\n\n
Vaata videost k\u00f5ike t\u00e4psemalt.<\/p>\n\n\n\n